Kooseluseadus on vastu võetud, kuid enne seaduse jõustumist on vaja riigikogul vastu võtta rakendusaktid ehk sätted, millega saab kooseluseadust ka igapäevastes praktilistes olukordades rakendama hakata. Näiteks kanda kinnitatud kooselu rahvastikuregistrisse, luua varasuhteregister ning võimaldada vanglas olevat elukaaslast pikemalt külastada. Näiteid on aga veel.

Olukorras, kus riigivõimu kohustus on vastuvõetud seaduste puhul tagada ka nende rakendamine, peab rakendusaktide seaduseelnõule lõplikul kolmandal lugemisel jah-sõna andma vähemalt 51 riigikogu liiget. Pea 50 leheküljel paikneva kooseluseaduse rakendusakti vastuvõtmisel muudetakse kokku üle 80 seaduse.

Rakendusseaduse eelnõu antakse riigikogule menetlusse oktoobrikuu jooksul. "Töö alles käib, mistõttu pole võimalik öelda, palju saab olema algatajaid," ütles riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Edasi lugemiseks kliki lingil.

Kehtivate seaduste järgi saavad vallalise üksikvanemana lapsendada kõik inimesed, ka geid ja lesbid. Paarina tohivad lapsendada ainult abielupaarid. See tähendab, et samasoolised paarid ühiselt lapsendada ei saa, sest nad ei saa abielluda. 1. jaanuaril 2016 jõustuv kooseluseadus lõplikku lahendust ei too. Registreeritud elukaaslane saab siis lapsendada oma elukaaslase lapse, see suurendab nende perede ja laste kindlustunnet ning turvalisust. Pereväliselt ei saa registreeritud elukaaslased ühelegi lapsele kodu pakkuda. Huvitaval kombel ei saa seda siis teha ka vastassoost registreeritud elukaaslased, kuigi abielupaarina neil piiranguid poleks.

Kui lapsendamisest kõnelda, ei tohi esimeses järjekorras unustada põhimõtet, et lapsendamise eesmärk on anda lapsele pere, mitte perele laps. Sellepärast on lapsendajatele loodud ranged protseduurid, enne kui lapsendamine võimalikuks saab. Peale selle võib vähemalt kümneaastast last lapsendada ainult tema enda nõusolekul. Noorema lapse puhul tuleb tema arvamusega arvestada, kui lapse arengutase seda võimaldab. Pered läbivad põhjaliku taustauuringu ja koolitused, et tagada valmisolek ja võime kasvatada last.

Vatikani jahmatas homoseksualismi arutava kirikukogu eel kõrge Poola preestri ning Vatikani usudoktriini kongregatsiooni liikme intervjuu, milles ta ütles, et armastab samast soost isikut.

„Ma olen gei,“ tunnistas Krzysztof Charamsa usutluses Itaalia ajalehele Corriere della Sera, lisades, et mõistab, et jääb ülestunnistuse tõttu tõenäoliselt ilma oma kirikuõpetaja ametist. „Ma pean loobuma millestki, mis on minu jaoks terve mu elu,“ nentis preester.

Mees lisas hilisemal pressikonverentsil, et otsustas oma seksuaalse sättumuse avalikustada, kuna tema hinnangul valdab katoliku kirikut seksuaalvähemuste suhtes paranoia.

Ühel 2014. aasta maipäeval võtab Daniel (47) – õrnalt habetunud, aval pilk, eluaegsest balletitantsija karjäärist tingitud püstine pea – julguse kokku.

Ta helistab Harju ­maavalitsusse Liis Saarnale. Saarna vahendab ­uutesse peredesse lapsi, kelle nende vanemad on hüljanud. Poisse ja tüdrukuid, kelle emad ja isad on alkohoolikud või narkomaanid. Või kes pole muidu laste kasvatamisega hakkama saanud.

Daniel ütleb, et tahab kohtuda, sest ta soovib lapsendada lastekodulast.

Ta on abielus mehega.

Aga ta ei julge seda kohe öelda.

Ta kardab, et tema telefonikõnet peetakse naljaks ja toru visatakse kohe hargile.

“Kas tulete üksi või naisega?”

“Naisega.”

“Kuidas on teie naise nimi?”

“Tema nimi on... Maria.”

Tegelikult on Danieli abikaasa nimi Oscar, kellega nad on koos juba 15 aastat. Kaheksa aastat tagasi registreerisid nad Saksamaal Leipzigis oma kooselu.

Danielil on ainult üks eesmärk: et ametnik, kellest nii palju sõltub, oleks nõus temaga kohtuma, ja kui ta juba on nõus kokku saama, ja vaatab talle silma, küll ta siis näeb, peab nägema, et Daniel on küll abielus mehega, aga muidu täiesti normaalne inimene. Täiesti tavaline mees. Ja et tema ja Oscar tahavad sama mida kõik teisedki paarid.

Nad tahavad last.

Tallinnas algab 6. septembril kell 16 Vabaduse väljakul tasuta kontsert «Sõbralik Eesti» koos rahvusköökide piknikuga. Sündmus toetab laiemat algatust muuta nähtavaks tolerantne ja avatud osa eestlastest.

Kontserdil astuvad üles: Birgit, Bombillaz, Getter, Jüri Pootsman, Lenna, Mari Kalkun, Marten Kuningas, Rolf, Siiri Sisask, Sofia Rubina ja Jason Hunter, Wilhelm, Würffel.

Muusika vahele jagavad oma mõtteid sõbralikust Eestist mitmed tuntud inimesed. Lisaks kontserdile saab Harjumäel pidada piknikku – esindatud on erinevad rahvusköögid.

Sõbralik Eesti on uus liikumine, mille eesmärk on suurendada eestlaste avatust, sõltumata rahvusest, religioonist või seksuaalsest sättumusest.

Briti saatkonnas Tallinnas sõlmiti eelmisel nädalal esimene samasoolise paari abielu.

14. augustil toimunud abielutseremoonia Briti kodaniku Christopheri ja tema eestlasest partneri Siimu vahel viis läbi Briti saatkonna konsul Kathryn Lindsay, teatas Briti suursaatkond.

Chris Holtby, Briti suursaadik Tallinnas, kommenteeris sündmust: „Minu südamlikud õnnesoovid Christopherile ja Siimule nende abielu puhul. Ma olen väga uhke, et Briti saatkonnal oli võimalik olla osa niivõrd olulisest päevast nende elus. Briti valitsus toetab tugevalt võrdsust ja tolerantsust ühiskonnas, olenemata inimese soost, etnilisest päritolust, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist, ning jätkab koostööd indiviidide ja organisatsioonidega nii Eestis kui mujal maailmas nende eesmärkide saavutamise nimel.“

Austraalia võib sarnaselt Iirimaaga korraldada peagi referendumi, et küsida rahva arvamust, kas samasoolistel peaks olema õigus abielluda.

Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et suur enamik austraallasi, suisa 76% viimase uuringu tulemustel sooviks sel teemal avaldada oma arvamust, mitte lasta poliitikutel nende eest otsustada.

Roheliste vaadete eest seisev erakond on vastavasisulise eelnõu juba ka parlamendile esitanud ja leidnud seal kaalukat toetust, ka koalitsiooni sees, kirjutab ajaleht The Australian.

Teadlased rõhutavad, et skeptikutel pole mingit põhjust geivanemate võimekuses kahelda.

«Tegelikult polnud samasooliste vanemate võimete kaardistamiseks ju uuringut vaja,» rõhutas Colorado ülikoolis uuringu teinud sotsiaalteadlane Jimi Adams, «sellistes peredes kasvanud lapsed ei erine mingil moel eri soost vanematega kasvanud lastest, mis sai lihtsalt ka teadusliku kinnituse.»

Skeptikute seas levib palju kahtlusi justkui samasooliste vanematega kasvanud lastel oleks rohkem vaimseid kõrvalekaldeid ja muid eripärasid, kuid hiljutised uuringud tõestavad vastupidist. Näiteks möödunud aastal Melbourne’i ülikoolis tehtud uuring viitas, et sellistel lastel võib olla koguni teadlikum tervisekäitumine.

USA skaudiorganisatsioon Boy Scouts of America kaotas esmaspäeval avalikult homoseksuaalsete juhtide ja töötajate keelu, mis on 105-aastast Texases baseeruvat organisatsiooni sügavalt lõhestanud.

Kolm aastat tagasi avas skaudiorganisatsioon oma ukse geinoortele, kuid kohalikel rühmadel, mis on seotud religioossete organisatsioonidega, on endiselt lubatud keelata täiskasvanud homoseksuaalidel rühmajuhiks, skautmasteriks või laagrinõustajaks olemine, vahendab Reuters.

Rootsi valitsus kavatseb moodustada töögrupi seksuaalvähemuste õiguste edendamiseks maailmas, kirjutasid ministrid Alice Bah Kuhnke ja Isabella Lövin ajalehes Expressen.

Lisaks sellele kavatseb Rootsi valitsus panustada Rootsi välisministeeriumi ja suursaadikute pädevuse suurendamisse homode, lesbide, biseksuaalide ja transseksuaalide õiguste suhtes, vahendab Yle Uutiset.