Mikk viskas end voodile ning ta veel veidi märg keha niisutas voodiriideid. Ta silmitses lage ning mõtles olnule. Kõik see paistis niivõrd uskumatu. Ta kuulis läbi avatud akna kuidas autod peatusid fooride ees all tänaval ning siis jälle paigalt võtsid. Kord kummide kiunudes ja siis jälle rahulikumalt. Kaugemalt kostus ka vahel sireene, mida ikka suurlinnas juhtub. Soe suveõhk kandus tuppa ning tegi olemise mõnusaks. Niiviisi lage silmitsedes ei märganudki Mikk, et ka Veiko oli vannitoas lõpetanud ning valis kapist juba endale õhtuks uusi riideid selga.
"Ei tea kas õhtu tuleb soe või läheb jahedamaks ka?" küsis Veiko, hoides käes pikemaid tumedaid pükse ning heledaid lühemaid.
"Eks ta ikka soe tuleb," vastas Mikk Veikole pilku heites.
Miku pilk jäi pikalt pidama. Veiko keha paistis punetava päikese taustal kui muinasjutt. Vaid mõned hetked tagasi olid nad veel olnud koos lähestikku dushi all teineteise embuses ja enne seda - üsna hoos sel samal voodil. See muinasjutt oli hoolitsetud ning juba aastaid üliheas vormis hoitud. Paar või kolm korda nädalas treenida ning suviti end ilusti pruuniks päevitada polnud Veikole probleem. Vähene karvakasv lubas poisi kõigil keha joontel ilusti varje moodustada ning see läbi veelgi seksikam näida.
Mikk sulges taas silmad. See kõik oli uskumatu. Veel mõned nädalad tagasi oli ta õnnetu ning valmis end ohverdama julmale maailmale, kus armastus on illusioon ning inimtunnetest on võimsam iha ning lõbujanu. Kuid siis juhtus midagi, millele mõtlemine pani Miku igakord totralt, kuid omamoodi armsalt naeratama. Näib uskumatu, et noormees, kes aastaid tagasi on olnud su unelm ja kelle pilte oled sa salaja salvestanud oma arvuti kõige isiklikumasse kataloogi, võtab sinuga suhtlusportaalis ühendust ning mõnepäevase kirjade vahetamise järel arvab end sinusse armunud olevat. Uskumatule järgneb veelgi uskumatum. Te kohtute ning pettumust ei valmista ega koge kumbki pool. Muinasjutt jätkub.
"Mis sa seal uneled?" katkestab Miku mõttelõnga Veiko meeldiv hääletoon "või pole sul plaanis minuga linna tulla?"
See irooniline lause paneb Miku püsti hüppama nii, et ta keha ainsana kattev kuivatuslina vajub põrandale. Hetkeks jääb ta nii seisma silmis kaval pilk, mida võib märgata ka Veiko silmis. See hetk tundub kui Tarantino filmis, kus aeg on peatunud või aeglustunud ning kaamera liigub ümber meeste, kellest üks on oma täielikus alastuses ning teine mõõdab teda hindaval pilgul. Nii kui Veiko liigutab esimest lihast oma kehas - silma pilgutades - haarab Mikk maast rätiku ning seob selle taas endale ümber. Taaskord veidi lohakalt sest toast lahkudes vajub see jällegi peaaegu maha ning paljastab noormehe tagumise poole.
"Nice ass!" kõlab Veiko suust.
Mõnikümmend minutit hiljem kõnnivad noormehed tänaval kõrvuti allalinna. Kohates erinevaid sõpru, liikudes kohvikust kohvikusse, hiljem tantsides veidike ööklubis ja süües koduteel ebatervislikku kiirtoitu mõtleb Mikk vaid ühest - "Kaua kestab keskmiselt üks õnn?"
Jõudes tagasi Veiko korteri juurde on poistel silmad vaid teineteise peal ning pilkudest õhkub vaid kirge ning iha. Kui Veiko rabistab korteriukse taga võtmetega on Mikk juba andnud oma kätele täieliku vabaduse. Need liiguvad mööda Veiko keha üles-alla, puudutades rinda, siledat kõhtu, reisi, kannikaid - kõikmõeldavaid kohti. Ta hingab erutatult Veikole kuklasse nii, et noormees lihtsalt ei suuda end talitseda. Kui lõpuks korteriuks avaneb, tõmbab Veiko Miku korterisse nii hoogsalt, et nad kukuvad esiku põrandale esimese hooga. Uks lükatakse lamades jalaga kinni ning poiste huuled ei lahku teineteise suult hetkeksi.
Järgneb rituaalne riiete seljast rebimine, mille käigus võib kuulda nii mõnegi õmbluse proovile panekut. Samaaegselt liiguvad poisid magamistoa poole. Vaevalt jõuab Mikk endal aluspüksid jalast võtta kui Veiko sukeldub ning haarab noormehe riista enda huulte vahele. Õhtu otsa on tantsitud ning teineteisel pilke heidetud - see esimene rahuldus on magus. Miku pea liigub kuklasse ning käed sasivad Veiko heledaid juukseid. Kirjeldamatu mõnutunne läbib noormehe keha samas, kui Veiko on endalegi käe püksi lükanud ning tõmbab oma riista sealt välja. Kõvastudes võtab see mõõtmed, mida võiksid nii mõnedki mehed kadestada. Mikk üritab Veikot püsti tõsta, kuid poiss keeldub. Samas ei lase ta ka Mikul põlvitada. Oli selge, et Veiko naudib vägagi oraalseksi pakkumist. Alla vaadates oli näha, et ka tema riista ots hakkas mõnust märjaks minema. Veel minut või pool ja Mikk oleks täielikult purskunud ning mõnulenud oma poisi huulte vahel, kui Veiko poleks teinud midagi ootamatut. Ühtäkki tundis Mikk poisi käsi oma puusadel, mis üritasid teda näoga seina poole pöörata. Miku keha kuuletus ning nii leidis Veiko terav ning libe keel tee tema urruauguni. Mikule oli see uudne, keegi polnud varem talle rimmingut pakkunud. See oli uudne, põnev ning huvitav. Algne kramp möödus ning Mikk hakkas tegevust nautima - isegi häälekalt. Taipamata, kas see kestis minuti või viis aga siis liikus Veiko keel mööda Miku selga üles kuni poiss seisis tema selja taga püsti. Mikk tunnetas, et Veiko suur riist on üsna lähedal ta kannikatele. Järgmisel hetkel kandiski Veiko parem käsi Miku augule veidi sülge.
"Ma sain aru, et sa oled rohkem pass," üritas Mikk justkui protesteerida, kuid Veiko surus oma vasaku käe ta suule ning vaigistas noormehe.
Veiko riista ots oli juba niivõrd märg, et sisenemiseks täiendavat töötlust ei vajanud. Tasakesi, kuid järjekindlalt tungis ta Miku sisse, kuigi poiss üritas midagi häälitseda. Oli see mõnust või üllatusest - see polnud enam kindel. Peale natukest lihaste lõdvestamist ja harjutamist vabastas Veiko Miku suu. Sellest kostus vaid üks ohe ning mõlema noormehe kehi läbis erutav värin.
"Kepi mind!" kostus tasane lühike lause Miku suust.
Veiko lükkas end lõplikult sisse ning Mikk justkui karjatas see peale. Järgnev pooltund kulus poistel erinevates poosides, küll voodil, püsti seistes, kirjutuslauale toetudes või muul moel seksides. Kordagi ei lahkunud Veiko Miku seest. Ta riist tegi nii võimast tööd, et poole tunni möödudes pidi Mikk püsti seismiseks abi otsima ning Veiko teda toetama. Finaaliks lükkas Veiko Miku voodile selili, haaras ta jalgadest ning kiirete lüketega lõpetas poisi sisse nii, et valge vedelik ei püsinud kõik poisil enam seeski. Seejärel vajus ka Veiko voodile kui surnu.
Vähemalt veerand tundi valitses toas vaikus, kui jätta välja mõlema poisi tugev hingeldamine.
Mikk silmitses lage ja seinu. Ta pilk peatus aknalaual. Kass. Ta silmitses Mikku vastu. Täiskuuvalgus helkis ta mustalt läikivalt karvkattelt.
"Muinasjutuline," mõtles Mikk "nagu kõik siin."
Veiko tõusis ning suundus vannitoapoole. Kass järgnes talle hääletult. Siis taipas Mikk midagi - ta polnud varem Veiko kassi häälitsemas kunagi kuulnud. Maal vanaema juures kassid alati näugusid kui inimesi nägid.
"Kas su kass kunagi näub ka?" küsis Mikk siirast otsekohesusest.
"Ei," vastas Veiko "ta on mul tumm."